1. nädala kokkuvõte (1.-7. aprill 2016)

Meie esimene bloginädal oli statistika poolest kesine, sest alles nädala lõpuks hakkas mul välja kujunema idee, kuidas ja mida jälgida. Ilmselt see täieneb ka jooksvalt 🙂

Tooksin välja järgnevad olulised tähelepanekud:

  1. Alustasime Those Bum Knees kursusega, kus tegeletakse põhiliselt koera tagajalgade tugevdamisega. Selgus, et Pipil võib olla hüpermobiilsuse sündroom, mis pani mind tõsiselt mõtlema, kui palju Pipi mulle tegelikult märku võib anda, et üks või teine asi tema jaoks füüsiliselt ebamugav on.
  2. Enda meelest olin juba päris palju tegelenud Pipiga tasakaalu ja lihaskonna arendamisega. Selgus, et ma olen ikkagi lahminud ja tegelikult peaks järgima väga hästi struktureeritud harjutuste kava. See selgitab, miks Pipi tahab ikka veel viltu istuda, hoiab vasakut tagajalga kehast eemal ning miks jalutuskäikudel distants meil kuidagi pikeneda ei taha.
  3. Alustasin sellest, et vaatasin meie jalutuskäigud kriitiliselt üle. Olin teinud (laisk inimene, kes ei taha talvel pimedas väljas käia) peamiselt ühe pikema jalutuskäigu päevas ning juba varem olin märganud, et jalutuskäigu teises pooles hakkas Pipi tihti seisma jääma (peale mida ta mingi hetk jälle jooksis) ning praktiliselt alati järgnes sellele Kino kiusamine. Täpsustuseks: Kino on mu teine koer. Samuti ei tahtnud Pipi peale jalutuskäiku kohe mitte kuidagi magada ja alati jauras veel pikalt majas ringi. Ma kahtlustasin, et tegu võib olla väsimusega, aga polnud õrna aimugi, mida ette peaks võtma. Väga lihtne: tee mitu lühemat jalutuskäiku päevas, ürita vältida Pipi seisma jäämisi ja frustratsiooni. Nädalaga oleme jõudnud nii kaugele, et kui Pipi “väsima” hakkab, siis teeme pausi. Tegelikult üritan üldse vältida olukorda, kus Pipi väsib, aga see veel eriti ei õnnestu. Aga juba üritamise tulemusena on Pipi vähem kiuslik Kino suhtes ja läheb peale jalutuskäiku magama!
  4. Nädal ei möödunud ka tagasilöökideta, nimelt neljapäeva õhtul ei tahtnud Pipi lasta oma kintse katsuda. Võib olla, et tema jaoks oli liig meie lühemate jalutuskäikude kombo, sest kokku tuli päevas km rohkem kui varem. Samuti võib olla, et Pipi jaoks oli liig kolmapäevaõhtune SK trenn. Ma küll jälgisin Pipit hoolikalt, tegime pause ja omast arust olin valinud vähemkoormavad harjutused, kus ei olnud kiireid sirgeid ja äkilis pöördeid. Oh, kui rumal minust! Mis õigusega ma arvan, et pidev istu-seisa, seisa-lama, istu-lama, istu-kõnni, istu, lama, mäng koerale lihtne on? Eriti koerale, kellega ma kodus teen küll võimlemisharjutusi, aga samas koguses SK harjutuste kordusi ma kohe kindlalt ei tee ju. Jällegi mõtlemise koht: kas ja kuidas teha SK trenni nii, et see kohe kindlasti Pipile liiga ei tee. Jah, ma võiks ju kodus ka rohkem harjutada, aga, olgem ausad, hetkel on prioriteedid muud kui SK.

Üldiselt olen rahul meie nädalaga. On nii tähelepanekuid kui ka arengut märgata. Loodetavasti saan sama järgnevate nädalate kohta öelda 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s