01.06.2016

Tähelepanekud: Täna käisime lausa 2 korda jalutamas. Viimasel ajal on see pigem haruldane. Aga see on suuresti tänu sellele, et sain auto kätte. Ülimõnus 🙂 Ja loomulikult tahtsin kohe metsa ronida, kohe tõmbab sinna. Nii et hommikul tegime oma rannatiiru, mis liivas kõndimise tõttu on ka füsioteraapia eest, ja õhtul tegime metsatiiru. Loomulikult avastasin ka tõsiasja, et sel ajal, kui mul autot ei olnud, ilmus metsadesse klassikaline suverõõm – sääsed. Selle olin ma aastaga jõudnud juba ära unustada 🙂

Kuna mult aeg-ajalt küsitakse nõu võimlemisharjutuste kohta, siis tahtsin täna keskenduda raskuskeskme nihutamise lahtiseletamisele. Ütlen ka siinkohal ära, et ma olen asjahuviline ja kindlasti mitte spetsialist. Kui soovite oma koeraga võimlema hakata, siis aitan hea meelega, aga kui on kahtlusi koera tervise osas, siis kindlasti pöörduda vet arsti või füsioterapeudi poole. Küll aga olen meelsasti nõus lahti seletama harjutused, mida olen Pipiga teinud just meie põlvekursuse ja nüüd ka fitnessi treeneri kursuse raames.

Niisiis, raskuskeskme nihutamine. Tegu on oma põhimõttelt lihtsa harjutusega, mis tugevdab koera lihaseid ning julgustab teda raskust ühtlaselt jaotama parema ja vasaku külje vahel. Raskuskeset saab nihutada mitut moodi, üks variant on see kintsust lahtise käega kergelt lükkamine, mida olen palju oma videotes kasutanud. Raskuskeskme nihutamise loogika seisneb selles, et julgustad koera nihutama rohkem raskust taha, ette, paremale või vasakule. Näiteks, kui koer tõstab pea üles, siis läheb rohkem raskust tagajalgadele, kui koer langetab pea, siis läheb rohkem raskust esijalgadele. Koerad kasutavad sama võtet ka kompenseerimiseks. Näiteks, kui koeral on tagakehas valu või ebamugavustunne, siis ta võib hoida pead natuke madalamal kui tavaliselt, sest nii kandub rohkem raskust esiotsale ja valulikust piirkonnast eemale.

Üritan seda sama põhimõtet oma videos näidata, kuigi Pipi on paras sahkerdis ja ei tee mu elu just lihtsaks 🙂 Video algabki meil seismisega nii, et võimalikult palju raskust oleks just tagajalgadele viidud. Pipi pea on kõrgel ja ta tõstab vaevata esikäppasid õhku, see on kindel märk, et raskus on suuresti tagajalgadele viidud. Visuaalselt on ka näha, et Pipi esiosa on kerge ja tagaosa vajub justkui alla.0:23 proovin teha pea üles-alla juhtimist, et oleks näha raskuse nihkumine tagant ette ja vastupidi. Pane pausi peale 0:26 ja vaata, kui “raske” on Pipi esiots, selg on lausa ettepoole kaldu (küürutamist ärme praegu kritiseeri, me ei ole väga profid raskuse ette viimisel :P). Raskus on tugevalt esijalgadele viidud ja nüüd on vähe raskust tagajalgadel. Antud harjutuse juures üritab Pipi ka pead kõrgel hoides ettepoole küünitada (maiused on ju seal 🙂 ) ning seetõttu on ka pead neutraalselt hoides tal natuke rohkem raskust esijalgadel (normaalne on 60-70% raskusest) 0:32-0:33 näiteks. 0:40 viib Pipi peatõstega raskuse uuesti tagajalgadele. 0:48-0:50 on raskus rohkem esijalgadel.

Proovin näidata ka peaga raskuse ühele küljele viimist. See ei taha meil Pipiga üldse välja tulla. Pipi tahab jalad väga harki lükata (mistõttu me teemegi neid harjutusi oluliselt kõrgemale tõstetud esijalgadega – see aitab Pipil tagajalgu paremini koos hoida). Kui koera pea juhtida paremale, siis läheb rohkem raskust vasakule tagajalale ja kui koera pea juhtida vasakule, siis läheb rohkem raskust paremale tagajalale. Pead tuleb pöörata nii, et koera jalad justkui otse seisaksid, st koer ei astu kõrvale mitte ühegi jalaga. 0:58 on Pipi pea vasakule küljele ja raskus hakkab liikuma paremale tagajalale. Korraks tuleb vasak tagajalg isegi õhku, mis demonstreerib, et raskus on rohkem paremal tagajalal. 1:02 lükkab Pipi jällegi rohkem raskust paremale tagajalale.

1:12 proovin ma sama efekti saavutada lahtise käega natuke allpool puusa lükates. Käega peaks avaldama ühtlast survet ja mitte patsutama. Hea oleks teha küljelt-küljele lükkamist samas rütmis. Jällegi, lükkan käega paremalt küljelt, et raskus läheks vasakule, ja vasakult küljelt, et raskus läheks paremale. Kui koer hakkab eest ära astuma, siis me lõpetame harjutuse ja alati eeldame, et koer on väsinud. Võib selguda, et koer on sahkerdis või läheb elevile või üritab seda maiust saada, aga sellisel juhul me peame juba 100% kindlad olema, et antud äraastumine oli maiusest tingitud ja mitte väsimusest. Ehk siis alguses alati katkestame harjutuse, kui koer ära astub.

Sama harjutuse loogikat järgides võib rohkem raskust tagajalgadele viia näiteks esijalgu kõrgemale tõstes. Seda demonstreerime Pipiga 1:35 ning lisaks aitan käesurvega viia raskust paremale ja vasakule tagajalale. Proovige siit videost näha, kas saate aru, kui koera raskus on paremal või vasakul jalal. 1:53 on näiteks vasakul, 1:59 on paremal.

Kui koerale üldse puudutamine ei meeldi, siis saab kasutada sama meetodit: jäse, millele võiks vähem raskust minna, on kõrgemal ja jäse, millele raskust suunata, on põrandal. Sama nagu siis, kui tõstame esiotsa üles ja raskus läheb tagakäppadele 🙂 Kui me nüüd lisaks tõstame parema tagakäpa kõrgemale, siis läheb rohkem raskust vasakule tagakäpale ja vastupidi. Seda näitame Pipiga 2:03 – 2:13, kui parem tagakäpp on tasakaalupadjal ja rohkem  raskust läheb vasakule tagajalale, ja 2:18 – lõpuni kui vasak tagakäpp on tasakaalupadjal ja rohkem raskust läheb paremale tagajalale.

Nii, nüüd on harjutused näidatud. Antud harjutused on toodud ka raskuse järjekorras ehk siis alati alustame lihtsamast ja liigume raskema poole. Raskuskeseliigub küljelt küljele ka näiteks kaheksakujuliselt liikudes ja ka pehmel ebatasasel pinnasel liikudes. Võimalusi on palju, peab lihtsalt harjutuse loogikat järgima 🙂 Harjutus tundub lihtne, aga on päris tõhus. Mõtle, Pipi tagajalgade lihased kasvasid kuu ajaks 2-3 cm lihtsalt seismist harjutades, raskuskeskme nihutamist ja istu-seisat tehes 🙂

Jalutuskäigud:
– hommik:  ca 2 km (rannas, osa rihmast lahti)
– päev/pärastlõuna: –
– õhtu: ca 1 km (metsas, rihmast lahti)

Võimlemisharjutused:

Põrandal

Ebastabiilsel pinnal

Esikäpad kõrgemal

Tagakäpad
kõrgemal

Raskuskeskme liigutamine

 ca 10 x  5x EK L

Tagurdamine

Istu-seisa

Kehatunnetus

Muud

L – laud, TP – tasakaalupadi (V – väike või S – suur), U – uba, VP – võimlemispall, TL – tasakaalulaud, KP – kaldpind, EK – esikäpad, TK – tagakäpad
Näiteks 1×7 tähendab, et tegime ühe korra 7 kordust
Tähistus “EK TP” tähendab, et esikäpad tasakaalupadjal; “EK & TK TP S” tähendab, et nii esikäpad kui ka tagakäpad olid suurel tasakaalupadjal.

Muud harjutused: kõrvalkõnd 7 peatusega, liikumiselt seisma jäämine 3x, liikumiselt lamama minek 2x, pulga toomine,

Lisasöök: Kongi jagu looma hakkliha ja sisikonda

Ilm:päike

Aeg autopuuris kokku/sellest peale aktiivset liikumist: 2h/40 min

Massaaž? Ei

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s