Miks elevandid ei hüppa ehk mis värk nende nurkadega on?

Kas oled kunagi mõelnud, miks elevandid ei hüppa? Mina ka ei olnud kuni selle hetkeni, kui võtsin koerte kehaehitust ja liikumist puudutava kursuse (koolitajaks ülikihvt Sue Ailsby) ning just sellele küsimusele lubati kursuse jooksul vastus anda. Umbes pool aastat tagasi oli koerte kehaehitus minu jaoks veel segane teema, ja tegelikult tean praegugi vaid murdosa olulisest, aga nurgad olid ikka midagi täiesti müstilist. Kui mu sõbranna mõne koera nurki kommenteeris, siis noogutasin kaasa ja sisimas mõtlesin: “Millest ta räägib?”. Häbi oli ju küsida ka. Kui ma veel agilitys võsitlesin, siis tegelikult mäletan nurkadest rääkimas vaid pikemaajalisi tegijaid, nende jutt tundus nagu hiina keel, mis läks ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Kuna ma olen ennast vahepeal harinud, siis täna räägingi sellest, mis värk nende nurkadega ikkagi on ja seda rangelt funktsionaalsuse seisukohast 🙂

Nurkadeks kutsutakse üldiselt koera esijalgade ja tagajalgade pikkade luude vahelisi nurki. Nii lihtne see ongi 🙂 Tihti räägitakse “ilusatest” nurkadest, mis on tegelikult subjektiivne arvamus. Meid huvitab rohkem funktsionaalsus ning seetõttu peame paratamatult juttu tegema sirgetest ja ülenurgitud nurkadest. Tõenäoliselt olete neid termineid kuulnud ja seda pigem negatiivse varjundiga. Fakt on aga see, et kehaehituselt ideaalset koera olemas ei ole, igaühel on omad head ja vead ning oluline on nendest teadlik olla – ainult nii saame midagi ette võtta.

Alustuseks teeme kiire anatoomiatunni, nurkade hindamisega otseselt seotud luud ja liigesed on järgmised: 1 – abaluu, 2 – õlavarreluu, 3 – kodarluu ja küünarluu, 4 – vaagnaluu, 5 – reieluu, 6 – sääreluu ja pindluu, 7 – õlaliiges, 8 – küünarliiges, 9 – puusaliiges, 10 -põlveliiges ja 11 – hüppeliiges. Loodetavasti ei mänginud tõlkimisleht mulle mingeid krutskeid siin 🙂

tahtsamad-luud-ja-liigesed

Selleks, et meil tekiks üldse arusaam, millest me nurki vaadeldes lähtume, toon siinkohal ära paljudes erinevates tõustandardites toodud nö ideaalsed nurgad. Pildil on dobermann, aga see on vaid kokkusattumus 🙂 Vastavalt koera funktsioonile võivad “ideaalsed nurgad” ka oluliselt erinevad olla, aga meie alguspunktiks sobib see dobermann väga hästi. Õlanurkade puhul võiks abaluu (1) moodustada maapinnaga nurga umbes 45 kraadi, abaluu (1) ja õlavarreluu (2) võiksid olla enam-vähem võrdse pikkusega ning nende vahel võiks olla täisnurk. Tagajalgade puhul peetakse tihti optimaalseks vaagnaluu (4) nurka maapinna suhtes 30 kraadi, nurk vaagnaluu (4) ja reieluu (5) vahel võiks olla 90 kraadi ehk täisnurk. Selliseid nurki peetakse ka koerte fitnessi seisukohast nö kuldseks keskteeks, kus liigeseid ei koormata liialt ning lihastele (mis kinnituvad ju luudele), on tagatud tööks parim asend.

optimaalsed-nurgad

Sirgeteks muutuvad esijalad siis, kui abaluu (1) on maapinna suhtes enam kui 45-kraadise nurga all ning abaluu (1) ja küünarluu (2)  vaheline nurk muutub suuremaks kui 90 kraadi. Alltoodud piltidel on kõigil vasakul see nö ideaalne esiosa ja kõrval erinevad ideaalsest kõrvale kaldumised.

Tagajalgade puhul tähendab sirgus seda, et nurk vaagna- ja reieluu (4, 5) vahel muutub suuremaks kui 90 kraadi ning nurk reie- ja sääreluu (5, 6)  vahel suureneb. Seetõttu tulevad sirge nurga puhul tagajalad tuntavalt keha alla ning ekstreemsetel juhtudel jätavad pulksirge mulje. Tagajalgade ülenurgituse puhul on tihti sääreluu (6) oluliselt pikem ning hüppeliiges (11) liigub oluliselt tahapoole, jalg tundub justkui taha väljavenitatud. Siin on näha vasakul pildil see kuldse kesktee tagaosa, kus vaagnaluu (4) tagumisest otsast tõmmatud vertikaalne joon langeb otse käppade ette – see on esimene indikaator “heast” tagaosast. Vasakult teisel pildil on sirge tagaosa, kolmandal pildil ülenurgitud tagaosa ning viimasel pildil jälle sirge tagaosa.

Ma tegelikult ei taha üldse kasutada arvamust väljendavaid omadussõnu, aga paratamatult lipsavad need sisse: “ilus tagaosa”, “head nurgad” jne. Tegelikult sõltuvad “ilus” ja “hea” suuresti koera eesmärgist. Välimust või antud juhul konkreetselt nurki hindavatel omadussõnadel ei ole mitte mingit tähtsust, kui me ei oska neid praktiliste asjadega seostada. Nurgad ei huvitaks mind ilmselt üldse, kui nendel koera füüsilist funktsioneerimist mõjutavat väärtust ei oleks.

Koera füüsiline sooritus ning funktsioneerimine sõltuvad väga paljudest teguritest ning nende koosmõjust. Küll aga annavad nurgad hea ülevaate, mis koerale raske või lihtne võib olla. Näiteks sirged nurgad piiravad koera jalgade liikumisulatust, sammu pikkus on väiksem ning sellest tulenevalt on pikema maa läbimine kurnav – nii palju samme tuleb ju teha! Alloleval pildil on näidatud nii õlanurkade mõju lihaste asetusele kui ka sammu pikkuse muutus tänu nurgale. Sirgete nurkade puhul on ka koera vedrustus kehv ja liikumine ning hüppamine põrutab rohkem kui teist tüüpi kehaga koeral, samuti võib sirgetel tagajalgadel tõukejõudu väheks jääda. Kuna ka lihaste areng on luude asendi tõttu kesisevõitu, siis on sirgete nurkadega koerale väga suureks abiks, kui me sirgete nurkadega jalgadele tugevdavaid harjutusi teeme. Sammupikkuse osas aitaksid venitusharjutused.

Skaala teises otsas on ülenurgitud koerad, kellel on tõnäoliselt pikem samm ning parem vedrustus. Samas on nende tugipunktid (jalad) kehast kaugel, mis tähendab, et nendel on raskema kerega keerulisem toime tulla ning ka seisvat tööd (näiteks valvamist) pigem raske teha. Ka liigestel ei ole lihtne, sest tänu kaugel asuvatele tugipunktidele langeb liigestele suur koormus ning jalgade stabiliseerimiseks peavad lihased palju tööd tegema. Samuti ei ole lihaste areng tänu ekstreemsetele luudevahelistele asenditele optimaalne ning sellistele koertele on väga vaja täiendavaid lihaskonda tugevdavaid harjutusi. Võin julgelt öelda, et väide some is good, more is better (tõlgitult “mõõdukas on hea, aga rohkem on parem”) ei kehti antud juhul.

nurkade-moju

Võtame nüüd harjutamiseks minu koerad ette 🙂 Muide, karvase koera pildile pole üldsegi mitte lihtne neid nurki joonistada … Esimene on Kino – minu vanem koer, kellega jõudsime agilitys A3 tasemele ning mingi hetk võistlesime ka SK-s. Kinol on täitsa vahva esinurk, “ideaalist” natuke sirgem, aga mitte midagi hullu. Tagajalgadega aga nii lilleline ei ole, vaadake, mis nurga all Kino vaagnaluu on!  Vaagnaluu on väga järsu nurga all, oluliselt rohkem kui “ideaalne” 30 kraadi. Vaagnaluu tagumisest otsast tõmmatud vertikaalne joon langeb tagajalgade taha ja tegemist on pigem sirge taganurgaga. Praktikas tähendab see seda, et Kinol ei ole esiosa ja tagaosa tasakaalus – esijalad suudavad teha pikemaid samme kui tagajalad. Kino samm on väga põrkav, nagu kitseke aasal, ning kiirust tal eriti ei ole. Viimasel ajal olen avastanud, et näiteks istumine on talle väga raske, ilmselt tänu sellele kentsakale vaagnaluu nurgale. Kino tõmbab tihti ka küüru selga ning kompenseerib sellega ebamugavust tagajalgades. Hetkel proovin Kino aidata tagajalgu tugevdavate harjutustega ning tagajalgade ja selja venitusharjutustega. Lisaks proovin istumist talle ümber õpetada, siiani olime teinud tahapoole istumist (tagajalad paigal), mis on talle ebamugav ning mida ma peale kõiki neid koosoldud aastaid LÕPUKS märkasin.

kino-nurgad

 

Pipi kehaehitus on seevastu lihtsalt ilus. Ilu on loomulikult vaataja silmades, aga mulle meeldib ta seljajoon ja universaalne kehaehitus. Pipil on ilusad õlad ning tagajalad. Vaagnaluust vertikaalselt maha tõmmatud joon langeb täpselt tagajala ette. Päriselus kajastub see ilusas sujuvas liikumises, esijalad ja tagajalad astuvad traavis ühepikkuste sammudega. Pipi on kiire ja tal ei ole mingi probleem kõrgele hüpata või turnida. Kui ma olen hea lihaste vormi taganud, siis ei ole Pipil raskust ühegi klassikalise asendi või harjutusega. Ta on hea ja universaalse kehaehitusega koer, kellele sobib aktiivne eluviis. Kui ainult seda hüpermobiilsust poleks… Oleks-poleks, igal koeral omad head ja vead, tähtis on see, mis me ette võtame ja õpime. Pipist saab nüüd agilitykoera asemel koertemaailma Inna Uit!

pipi-nurgad

 

Koerte nurgad on selline teema, mis on sujuvalt suutnud end kuidagi just näituseinimeste seas oluliseks mängida, aga muudel aladel on teenimatult vähe tähelepanu saanud. Tegelikkuses mõjutavad nurgad aga iga koera ning meil kui koeraomanikel ja -juhtidel oleks parem sellest teadlik olla.  Ainult nii saame vajadusel koera treeningkavasse ka vajalikke tugevdus- või venitusharjutusi lisada. Lisaks peaks koera kehaehitus segavereliste koerte puhul ju ometi sama tähtis olema kui tõukoerte puhul. Koera kehaehitust me muuta ei saa, küll aga saame harjutusi tehes koera kehaehitusega arvestada. Niimoodi tagame oma neljajalgsele sõbrale võimalikult pika aktiivse elu ning võibolla õnnestub ka vigastusi vältida.

Aaa, ja muide, elevandid ei hüppa selle pärast, et suurest massist tingituna on nendel väga sirged nurgad, mis omakorda tähendavad, et elevandil jääb hüppamiseks vajalikust tõukejõust puudu. Võibolla ongi parem, kui keegi nii kogukas pigem ei hüppa 🙂

Head treenimist ja olge muhedad 🙂

elevant

Pildid on pärit järgmistelt lehtedelt:
https://www.dpca.org/BreedEd/articles/35-conformation/216-doberman-on-the-move
http://www.redearthoutfitters.com/Canine_Vet_Info.html
http://judgesl.com/aucadog/angles.html
http://www.instituteofcaninebiology.org/blog/new-course-the-biology-of-dogs
http://www.dobermannsa.co.za/dobermann_conformation_&_temperament.htm
http://www.bijoupoodles.com/PoodleStructure.html
http://www.helencatherinecramer.com/dogs/Collie%20Illustrations%20anatomy.html
https://gordonsetterexpert.org/2015/07/30/straight-shoulders-dont-reach-heres-why/

https://www.reference.com/pets-animals/fast-can-elephant-run-6e2293c2acff2228

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s