Väsinud koer on hea koer?

Üks üsna levinud väide on, et väsinud koer on hea koer. Seda soovitust jagatakse nii koeravõttu plaanivatele inimestele, vastsetele koeraomanikele kui ka mõne koera käitumismurega silmitsiseisvatele inimestele. Kui rääkida “väsimusest”, siis paratamatult kerkib silme ette koer, kes näiteks peale jalutuskäiku rampväsinuna (sest väsimuse eelduseks on loomulikult koera piisav jalutamine) vaevu üle ukseläve vaarub ja kohe magama viskab, ainult selleks, et järgmine päev jälle sama pikk jalutuskäik oma inimesega teha. Mida aga teha, kui tegelikkus ei ole nii mustvalge? Mis saab siis, kui koeraga on pikalt jalutatud ja ta peale seda veel hullem marakratt on kui enne? Mida üldse tähendab “väsinud”?

Ma räägin ühe saladuse: üldsegi mitte kõik koerad ei tule ülearuse väsimusega hästi toime. On koeri, kes ei maga hästi, kui nad liigväsinud on. Tihti võivad sellised koerad jätta väsinuna isegi mulje, et nad on energiat täis: peale jalutuskäiku siiberdavad mööda elamist ringi, vinguvad, järavad kõike ettejuhtuvat. Umbes nagu üleväsinud kolmeaastane pätakas, kes magama jäämise asemel jonnib. Mina isiklikult ei maga ka hästi, kui ma olen ennast päeval just füüsiliselt liialt ära väsitanud. Kõik kohad justkui valutavad ja uni on rahutu. Samas on taastumiseks uni ju nii oluline. Argh. Minu kahest koerast üks on selline, kes muutub üleväsinuna Maailma Kõige Tüütumaks Koeraks (MKTK). Loomulikult on selleks eriliseks koeraks Pipi 🙂 Ja ausalt öeldes ma pigem teen temaga päeval vähem ja tegelen õhtul ülearuse energiaga kui olen pärast abitus olukorras üleväsinud koeraga, kes ei suuda puhata.

Kuna koerte väsimus on minu ja minu koerte elukvaliteeti oluliselt mõjutav teema, siis olen sellele ka palju mõelnud. Kindlasti leiab peeneid psühholoogilisi ja füsioloogilisi definitsioone väsimusele, aga minu jaoks võrdub väsimus kvaliteedi langemisega, ükskõik mis tegevus parasjagu käsil. See on minu silmis väsimust kõige paremini defineeriv väljend ja kehtib nii füüsilise kui ka vaimse tegevuse puhul. Nii kui tegevuse kvaliteet hakkab langema, oleme me väsimuse pärusmaal ja targem oleks hiljemalt sel hetkel tegevus lõpetada. Vaimse väsimuse teema ei ole päris minu spetsialiteet ja jätan selle siinkohal puutumata. Võimlemise osas rääkisin väsimusest “Ei” postituses ja Eesmärkide postituses. Kuidas aga hinnata väsimust ja “kvaliteedi langust” nii elulisel tegevusel nagu seda on jalutamine? Kindlasti on väsimus see, kui koer pikali viskab?

Koeraga jalutamas käies meie küll kõnnime, usinamad võibolla jooksevad, aga koer üldiselt ikkagi jookseb. Eriti kui meil on luksus koer rihmast lahti lasta. Tavaliselt varieerib koer ise oma liikumiskiirust ja -allüüri (galopp, traav, samm ja kõik vahepealsed liikumisviisid). Kusjuures, kui koer välistest faktoritest mõjutatud ei ole (näiteks nuuskimine, pinnase muutus jne), siis läheb ta aeglasemale allüürile üle puhkamiseks. Galopilt jääb traavile, et puhata, traavist jääb sammule, et puhata. Nii kaua, kui koer on omal initsiatiivil võimeline kiiremale allüürile tagasi minema (sammust traavile, traavilt galopile), on kõik hästi. Kui ta aga hakkab järjest liikumist aeglustama, siis on tegemist selge väsimusega. Sellest põhimõttest rääkis oma seminaril veosportlane Jerry Vanek. Nii lihtne ja nii kergesti jääb kahe silma vahele! Kui ma lõpuks mõistuse pähe võtsin ja neid põhimõtteid hakkasin Pipi jalutuskäikudel jälgima, siis selgus, et peale jalutuskäiku jääb ta sügavasse mitmetunnisesse unne vaid siis, kui jalutuskäigu lõpuni on ta mõnuga galoppi jooksnud. Vastasel juhul, kui ta on väsimusest põhiliselt traavile või lausa sammule jäänud, pean kodus MKTK-ga leppima. Antud olukorras tähendab väsimus liikumise kvaliteedi langust.

Siin videos on toodud koerte liikumisallüürid: samm (walk), küliskäik (amber/pace), traav (trot), galopp (canter, gallop). Muide, kui keegi teab, kuidas canter eesti keeles on, siis hõika!

Jah, tõsi ta on, Pipi liikumist jälgima hakates pidin ma oluliselt meie jalutuskäikude distantsi vähendama ja see ei meeldinud mulle mitte üks teps. Ma olin ju ometi endale aktiivse tõu esindaja võtnud! Aga selgus, et augustis 2016 suutis mu koer ilma väsimusmärkideta joosta vaid 1 km. Õnneks aitas mind meie kohalik väga tegija veosportlane Ülle (aitäh!), kes rääkis võimalusest jalutuskäike pikendada tehes läbimõeldud jalutuskäike ja vältides koera väsimust. Nii et väsimuse vältimine ei ole ainult koera käitumise osas oluline, selle kaudu on soovi korral võimalik ka jalutuskäikude distantsi pikendada, säilitades seejuures hea liikumise kvaliteet. Võti seisneb selles, et jalutad paar nädalat koera temale mugaval distantsil ja hakkad seejärel vaikselt (ja tõepoolest vaikselt) distantsi tõstma. Jeerum küll, ma olen ju pikamaajooksuga tegelenud – kuidas ma ise nende asjade peale ei tulnud???? Ülle juhtnööre järgides oleme Pipiga jõudnud praeguseks, st pool aastat hiljem, 2,7 km jalutuskäikudeni – mõne jaoks väike asi, meie jaoks suur 🙂 Õigemini minu jaoks, Pipil on ilmselt suva.

Alltoodud videos on näha jupike jalutuskäigust. Ma tahan, et jalutuskäigu lõpuni oleksid mu koerad võimelised niimoodi jooksma.

Loomulikult ei muutu kõik koerad väsides nii uskumatult tüütuks nagu Pipi, kas nende puhul siis ei peaks väsimust kui kvaliteedi (või jalutuskäigu puhul kiiruse) langust jälgima? Minu isiklik ja äärmiselt tagasihoidlik arvamus on, et peaks. Kui keha hakkab väsima, siis lülitab ta väsinud lihasgrupid sisuliselt välja ja jätab kogu töö teiste lihaste teha, kellel seda võibolla ametijuhendis kirjas ei ole. Võib ju proovida koerale hüüda: “Ma tean, et sa hakkad väsima, aga tõmba vaagnaluu keha alla ja proovi kõhulihaseid pingutada nagu me ennist rääkisime!”, aga ma kahtlen, kas see soovitud tulemuse toob. Väsimusega asendustööliste-lihaste koormus suureneb, mis toob kaasa ülekoormuse ja vigastuste ohu. Lisaks halveneb koordinatsioon (ise ju hakkad ka väsides puujuurte otsa koperdama) ja pingetaluvus ning üsnagi loogiliselt suureneb puhkusevajadus. Pidev koera ülekoormamine viib aga üsna kindlalt vigastuseni, mis tihtipeale tembeldatakse traumaks. Kurb tõsiasi on aga see, et valdav osa pehmete kudede vigastusi (lihased, sidemed, kõõlused) on pikaajalise ülekoormuse tulemus (selles osas võin julgelt viidata kõikidele Debbie Torraca loengumaterjalidele). Kuna aga koerad suudavad ebamugavust niivõrd hästi varjata, siis ei märka me neid vigastusi enne, kui need on juba hulluks läinud.

Kindlasti ei pea kõigil pidevat väsimusefoobiat olema nagu mul. Küll aga tasub väsimust tunnustada ja tema suhtes natuke ettevaatlik olla. Ta on selline salakaval vennike. Peale suuremat ja väsitavamat tegevust (näiteks matk, hüppetehnika trenn, eriti hull võimlemissessioon) tasuks alati lasta koeral rahus puhata ja taastuda. Ei ole midagi hullemat kui kangete lihastega proovida mingit eriti nõudlikku harjutust teha! Või kahel päeval järjest maratoni joosta. Meie peres vahelduvad jalutuspäevad võimlemispäevadega ning kindlasti on nädalas üks päev täielikult puhkepäev. Vahel juhtub, et koer tundub kuidagi kange ja pigem väsinud, siis saab ta kindlasti täiendava puhkepäeva. Kusjuures Hannah Branigan soovitab rohkem mõttetööd vajavaid harjutusi ka pigem peale puhkepäeva teha ja kindlasti mitte peale pikka väsitavat treeningnädalat.

anatidaephobia

Foobiate pilte otsides leidsin selle… ja ei suutnud lihtsalt vastu panna 😀

Väsimus on hea asi, aga seda ainult mõõdukates doosides. Mõõdukalt väsinud koer on hea koer 😀 Teisest küljest võib üleväsimus põhjustada erinevaid “käitumisprobleeme” ning suurendab vigastuste riski. Iga koera jaoks on oluline leida tasakaal. Koera liikumise “kvaliteedi” langus on kusjuures väga hea üldine indikatsioon soovitatavast jalutuskäigu pikkusest. See on täiesti individuaalne ja sellega ei saa asi nässu minna, sest see juba arvestab koera tõuga, vigastustega, üldise füüsilise seisundiga. Ja muide, koerad ei ole lugenud ei tõukirjeldust ega kuulnud rääkimas teisi koeraomanikke, kui palju liikumist ikkagi üks koer täpselt vajab. Koeral on ainult ta pere, kes on tema eestkostjad ja kes tema eest valikuid teevad. Oleks õudselt kena seda usaldust mitte kuritarvitada ja koera mitte üleväsitada 🙂 Kvaliteet on alati olulisem kui kvantiteet.

Head jalutamist ja olge muhedad 🙂

P.S. Kui jalutuskäik jäi ikkagi liiga lühikeseks ja koeral on selgelt energiat üle, siis on täiesti ohutult ja vigastusteriskita võimalik pakkuda koerale vaimset või hästi jälgitavat füüsilist tegevust: trikkide õpetamine, koordinatsiooni- või tasakaaluharjutused, otsimisülesanded. Või minna täiendavale lühemale jalutuskäigule. Võimalusi on palju, alati ei pea koer füüsiliselt täiesti läbi olema, et hea koer olla 🙂

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s