Kuidas valida koerale võimlemisvahendeid?

Paari viimase päeva jooksul olen avastanud, et kuigi ma räägin erinevatel koerte võimlemise teemadel, siis üks äärmiselt oluline teema on mul katmata jäänud: mis vahe on erinevatel võimlemisvahenditel ja kuidas koerale võimlemisvahendeid valida? Kuna mind nüüd tabas inspiratsioonpuhang (ja ilma selleta ma kirjutada ei suuda), siis tahaksingi sellel teemal natuke arutleda.

Kõigepealt tahaksin üle rääkida, mis on üldse võimlemine. Võimlemine on eesmärgipärane ja läbimõeldud füüsiline treening, mida me valdavalt teeme eesmärgiga parandada koera füüsilist vormi, õpetada koerale võimalikult head kehakasutust ning kõige tipuks vähendada vigastuste riski. Iga harjutuse ja harjutuse etapi juures peame me olema võimelised vastama küsimustele: mida me teeme, milleks me teeme ja kas see töötab. Seejuures järgib võimlemine printsiipi “stabiilsus → jõutreening → jõud + kiirus treening”. Seetõttu ei saa võimlemiseks pidada kõiksugust erinevat trikitamist või niisama tasakaaluvahenditel taidlemist, sest need tegevused reeglina ei järgi mainitud põhimõtteid.

Kui me koeraga võimlema otsustame hakata – ja ma väga pooldan, et kõik selle alaga tegeleksid 🙂 – siis esimese asjana tasub meil selgeks mõelda, mis on meie eesmärk antud koera puhul. Kas me tahame lihtsalt koeraga natuke harjutusi teha, et koos toredalt aega veeta ja koera elukvaliteeti parandada? Või me oleme tõsiselt spordist huvitatud ja meie eesmärk on koer parimasse võimalikku vormi saada?

Kui meie eesmärk on lihtsalt natuke midagi toredat koos teha, siis võib juhtuda, et võimlemiseks ei olegi mingit varustust vaja. Kui võimlemise põhimõtted on selged, siis on võimalik oma koera vormi ka koduseid ja käepäraseid vahendeid kasutades oluliselt parandada. Pipi kintsu läbimõõtu õnnestus mul kasti ja diivanipatja kasutades kasvatada 2 cm võrra kõigest 4 nädala jooksul. Kuna ma proovin ka kätt võimlemistarvete müügis, siis ma tulistan endale praegu jalga, öeldes, et võimlemise põhimõtete tundmine on võimlemise juures olulisem kui varustuse omamine.

Kui meie koer aga tegeleb spordiga, siis on oluline, et ta oleks parimas võimalikus vormis. Sel juhul hakkab võimlemisvarustus juba olulist rolli mängima. Seda muidugi ka juhul, kui võimlemine ja koera füüsiline vorm meile lihtsalt tohutult huvi pakub (nagu näiteks mulle). Ka suuremate ambitsioonide puhul on võimalik varustuseta väga palju ära teha, aga korralik võimlemisvarustus kiirendab oluliselt protsessi ning võimaldab tihti kaugemale jõuda. Siinkohal tulebki mängu võimlemisvahendite valik. Kas see on üldse oluline, mida me kasutame? Mis vahe erinevatel toodetel on? Mida üldse silmas peaks pidama?

Võimlemisvahendite puhul on ülimalt oluline, et nende kasutamine ei läheks vastuollu võimlemise eesmärkidega nagu vigastuste riski vähendamine ja võimalikult hea kehakasutuse arendamine. Kui võimlemise ajal tekib oht, et koer võib end vigastada, või kasutatav varustus ei soosi head kehakasutust, siis selliseid vahendeid kasutades teeme endale ja koerale karuteene. Ma ütlen ausalt, et kasulikum on harjutusi teha ilma varustuseta kui kasutada varustust, mis võimlemise eesmärke ei toeta.

Põhiliste võimalike vigastuskohtadena näen mina libedat varustust, eriti kõrgem varustus nagu tasakaaluoad, kus koer võib libastuda või isegi maha kukkuda. See on samaväärne libedal jääl libastumisega. Heal juhul saab koer ehmatuse osaliseks, halvemal lõppeb asi lihaserebstusega või muu vigastusega. Võimlemisvahendite libedus sõltub kasutatud materjalist. Ka esmapilgul ühesugusena näivad tooted võivad erineva libedusega olla. Sama kehtib ka libedal põrandal võimlemise kohta – alati tasub libedad pinnad katta kas joogamati või vannimatiga.

Teine vigastuskoht on kahtlane varustuse kuju (käib tihti käsikäes libeda materjaliga), milles on kas avad või varustuse kuju soosib avade teket – seda on raske seletada ja soovitan lisatud pilte vaadata. Ma olen oma koerte peal näinud, kuidas koera jalg avasse kinni jääb ja rohkem ma sellist varustust kasutanud ei ole. Sõõrikuid ma üldse ei kasuta ja ubade puhul on minu jaoks oluline, et need 1) oleksid sümmeetrilised, 2) ei ole koera jaoks libedad ja 3) nende keskelt kitsamaks minek oleks minimaalne, et vähendada igasugust avade tekkimise võimalust varustuse kõrval. Muide, Pipi küll tundis täna tungivat vajadust iga varustuse kõrval poseerida, aga libedatele ja ebamäärase kujuga vahenditele ta ei roninud (ta on muidu suur ronija). Kui ma tõin välja mõnusast materjalist oad, siis sealt oli mul raske teda maha saada – hea uba on ägedam kui maius.

dav

Sõõrik, kus on keskel ava

dav

Ebasümmeetriline uba. Oa ja diivani vahele tekib suur “ava”

SAMSUNG CSC

Sama ebasümmeetriline uba töös – ebasümmeetria kandub ka harjutusse.

dav

Sümmeetriline uba, millega ei teki suuri “avasid” varutuse kõrvale.

Nii, libedus ja kahtlased avad on üsnagi üheselt mõistetavad. Kuidas aga aru saada sellest, kas varustus soosib head kehakasutust või mitte? Esimene asi on koera suuruse ja varustuse mõõtmete sobivus. Koer peaks saama varustusel seista mugavalt ja nii nagu tema kehaehitusele kohane. Tasakaalupatjadel peaks koer mahtuma ilusasti ja mugavalt kõrvuti asetama esikäpad või tagakäpad – oleneb, kummaga me parasjagu harjutust teeme. Tasakaaluoal võiks koer ideaalis saada seista kogu oma pikkuses nii, et ta ei peaks tagajalgu kõhu alla tooma. Kui ei saa, siis sobib uba põhiliselt ristisuunaliseks tööks. Lisaks peab koer saama end varustusel mugavalt tunda. Kui ta niheleb, jalad libisevad, või muud moodi ära vajuvad, siis järelikult ei ole antud varustus koerale mugav. Kui koeral on ebamugav, siis ta ei kasuta oma keha parimal võimalikul moel ja seega ei täida selliselt tehtud harjutused eesmärki.

dav

Pipile paras oa pikkus. Ta küll ei seisa praegu ideaalselt, aga tal on selleks võimalus. Võrreldes väljatoodud ebasümmeetrilise oaga on sellel oal ka märksa rohkem nö kasulikku pinda.

dav

Natuke liiga lühike uba Pipi jaoks.

dav

Liiga lühikese oaga on parem teha harjutusi oal risti seistes.

väike koer

Väikesele koerale sobib enamasti ka väiksem  varustus. Igaühele oma!

Teine asi, mida kehakasutuse juures jälgida on see, kuidas jaotub õhk varustuses, kui koer sinna peale astub ning kas varustuse kuju soosib sümmeetrilist lihaste tööd. Sellist muret olen märganud osade tasakaalupatjadega, kus on äärmiselt raske saada koera seisma nii, et õhk padjas jaotuks ühtlaselt ning et koera padjal asetsevad käpad kannaksid keharaskust sümmeetriliselt. Kui varustus seda ei võimalda, siis tuleb ise hoolas olla ja jälgida, et mõlema küljega saaks harjutused võrdselt tehtud (st tuleb jälgida, et üks kord on ühe käpa all rohkem õhku, teinekord teise käpa all). Mina olen laisk, mina ei viitsi järge ajada ja valin varustuse, kus mul seda muret ei ole.

Tasakaalupatjade puhul tuleb veel jälgida, et need väga kupli kujuga ei oleks. Tasakaalupadi peaks olema koerte puhul võimalikult lapik ent samas ikkagi hoidma oma kuju ja mitte jala ümber mõlki kiskuma. Paljudel koertel kipuvad niikuinii jalad natuke liiga harkis ning istumine liblikas olema, väga kumer tasakaalupadi ainult soodustab seda ehk siis jällegi ei tööta me parima võimaliku kehakasutuse suunas.

dav

“Klassikaline” tasakaalupadi. Kino jaoks on nagad ebamugavad ja tasakaalupadi vajub niimoodi ära, et Kinol on ebamugav. Kui padi rohkem õhku täis lasta, siis see on liiga pall.

dav

Sama “klassikaline” on teistpidi parem ja nii isegi saab harjutusi teha. Samas ma pean hoolikalt jälgima, et Kino randmed ära ei vajuks.

dav

See padi on natuke parem kui eelmine, aga Kino jaoks ei ole ka see ideaalne – temal on randmetega mure ja tasakaalupadi peaks võimalikult tasase pinnaga olema.

Kino käpp

Kui see suur padi padja poolest parajalt õhku täis puhuda, siis see on nagu poolkera ja ei sobi üldse harjutuste tegemiseks. Lisaks peab seal kogu aeg õhu kogust korrigeerima vastavalt esijalgade ja tagajalgade harjutustele. Antud pildil on tagajalgadega seismiseks paras kogus õhku, mis jääb esikäppadele väheks – tasakaalupadi ei tohiks niimoodi mõlki minna.

dav

Selle padja puhul ma ei pea muretsema kogu aeg õhu koguse pärast, saan kasutada ühtviisi mõistlikult nii esi- kui ka tagakäppade jaoks…

dav

… aga mulle isiklikult meeldib see alusega variant kõige rohkem.

 

dav

Tänu padja kumerusele ja ebastabiilsusele on koeral väga raske saavutada ilusat ühtlast asendit.

dav

Tänu padja kumerusele ja ebastabiilsusele on koeral väga raske saavutada ilusat ühtlast asendit.

dav

See padi on märksa stabiilsem ning koeral on võimalik tasakaalu hoidmise kõrvalt ka harjutusi teha.

Lisaks ülaltoodule on veel erinevaid kriteeriume millele mõelda tasuks. Näiteks, kui me räägime ubadest, siis madalama kvaliteediga tooted on üldjuhul õhemast materjalist kui kõrgema kvaliteediga tooted. Just mõõtsin ise ära, soodne uba on materjalipaksusega ca 1 mm, umbes sama suur kvaliteetne uba ca 2,5 mm. Olen kuulnud ka kõrgekvaliteedilistest lõhkemiskindlatest ubadest, mille materjalipaksus on juttude põhjal lausa 4 mm. Millisele oale Sina ise oma küünelise koera hea meelega lubaks?

Jõudsimegi lõhkemiskindluseni (st, et terava esemega torgates ja uba kahjustades see mitte ei plahvata vaid vajub tühjaks). Kui oluline see on? Väga suur ja tuntud koerte võimlemisvahendite tootja ütleb, et nende ubadesari ei ole lõhkemiskindel ja nende tooteid kasutatakse ikka väga palju. Selle põhjal võib justkui oletada, et see lõhkemiskindlus ei ole asi, mille pärast ülemäära muretseda. Samas mina ise tunnen end paremini, kui erinevateks hüppeharjutusteks on mul ikkagi lõhkemiskindlast materjalist uba või vähemalt hea kvaliteediga ja paksemast materjalist uba. Kindlasti ei kasutaks ma hüpetega harjutustel tundmatu kvaliteediga toodet.

Täiendavalt tasub mõelda, kui oluline on materjali koostis. Minul on tasakaalupadjal istudes reeglina püksid jalas, aga koertel ju ei ole. Samuti on nende käpad pidevalt materjaliga otsekontaktis. Kuna mina ja mu koerad veedame palju aega võimlemisvahenditel, siis mul endal on mugavam tunne, kui materjalis ei ole kantserogeenseid aineid.

Enne võimlemisvarustuse ostmist tasuks hoolikalt läbi mõelda, milleks meil seda vaja on ja mida me selle abil saavutada tahame. Võimlemisvarustus peab sobima meie koera ja tema eripäradega. See peaks olema vahend, mis aitab meie treeningut edasi viia, mitte ei põhjusta uusi muresid. Lisaks tuleb alati meeles pidada, et varustuse kasutamine ei tohi minna vastuollu võimlemise põhimõtetega: meie eesmärk on parandada koera füüsilist vormi, tagada võimalikult hea kehakasutus ning vähendada vigastuste riski. Võin omast kogemusest öelda, et üks hoolikalt valitud varustuse ese annab treeningule rohkem juurde kui 5 mitte nii hästi valitud toodet 🙂

Tasakaaluvahendeid on keeruline valida. Ei aita ka tõsiasi, et kuna tegu on terviseriskiga tootega, siis ei tohi pakist välja võetud toodet kauplejale tagastada ega oodata, et mittesobivaks kujunenud toode väljavahetataks. Ehk siis me ei saa tasakaalupatja tellida, proovida ja tagasi saata ning peame sisuliselt põrsast kotis ostma. Seetõttu pakun lähitulevikus võimalust tulla oma koeraga vahendeid proovima. Detailid on veel väljaselgitamisel, aga ilmselt on see võimalus 17. juunil Tallinnas. Ootan kõiki huvilisi 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s