Võimlemise A&O: seismine

Võimlemisega alustamine võib olla päris heidutav. Nii palju erinevat varustust. Nii palju erinevaid harjutusi. Ja kui Youtube lahti lüüa, mõned koerte fitnessi videod ette võtta, siis võib kergesti tekkida tunne, et kuidas mu koer ometi SEDA peaks suutma teha?! Ja kas tõesti on võimlemine lihtsalt sihipäratu tasakaalupatjadel taidlemine? Aasta alguses postitas Loomade füsioteraapia oma Facebooki lehele lihtsamad harjutused kehatüve tugevdamiseks. Kuna tegu on ühtlasi minu koolitaja Debbie Torraca avaldatud harjutuste paketiga, siis mõtlesin, et räägiks natuke, miks just need harjutused koerale head on ja mida nende tegemisel jälgida.

Antud harjutuste kavas on viis harjutust: seismine, seismine koos pea liigutustega üles-alla, istu-seisa, tagurdamine ja külgsammud. Selliselt valitud harjutused toovad kokku erinevad füüsiliseks treeninguks vajalikud komponendid, siin on nii staatiline harjutus (seismine), raskuskeskme nihutamise harjutus (ingl k weight shift, seismine koos pea liigutustega), jõuharjutus istu-seisa, liikumine tagurpidi ja külgsuundades. Lisaks töötavad need harjutused stabiliseerivate lihastega, aitavad tugevdada seljalihaseid ning arendavad koera kehatunnetust ja koordinatsiooni. Võtame need harjutused siis ükshaaval ette ja vaatame, miks need olulised on ning kuidas neid teha võiks. Iga harjutuse jaoks plaanin teha eraldi blogipostituse. Esimene õnnelik väljavalitu on seismine.

Ohh, seismine… Kõik minuga kokku puutunud võimlemishuvilised on ilmselt kuulnud, et ilma seismist harjutamata ei saa me üldse võimlemisest rääkidagi 🙂 Samas ei ole meile oluline niisama seis, me tahame, et koer seisaks tasakaalus. See tähendab, et ca 30-40% keharaskusest on tagajalgadel, 60-70% esijalgadel. Ühtlasi tahame me, et raskus jaotuks külgede vahel 50-50%. Tagajalad ei tohiks olla liiga keha all (olenevalt koera kehaehitusest muidugi), selg ei tohiks olla küürus, esikäpad peaksid olema kõrvuti ja tagajalad kõrvuti.

Kino seisak

Vasakul seisak, kus tagajalad on kõhu all ja selg on küürus. Paremal paremini tasakaalus seis, tagajalad on küll natuke keha taga, aga see on ilmselt tingitud koera kehaehitusest. Paremal pildil seisak on juba visuaalselt oluliselt ilusam vaadata kui vasakul pildil olev seisak.

Pipi tagant

Vasakul on tasakaalust väljas seis, kus vasak tagajalg on kere keskteljest natuke eemal ning eespool võrreldes parema tagajalaga. Paremal on tasakaalus seis, kus tagajalad on asetatud kindlalt puusade alla ning kannavad võrdselt raskust.

Miks on tasakaalus seis nii oluline? Aga selle pärast, et seismine on liikumise alus ning mõnes mõttes võiks justkui öelda, et koera seisak reedab, kui heas tasakaalus ta lihaskond on. Nagu tuntud koolitaja Kay Laurence on öelnud: tasakaalus liikumise saamiseks õpeta koer tasakaalus seisma. Samuti kaasab seismine koera keha lihaseid, mis vastutavad kehahoiaku eest. Kui ei oleks kehahoiakut toetavaid lihaseid, siis vajuks keha lihtsalt põrandale kokku – me ei mõtle sellele pidevale lihastööle, aga see ei tähenda, et seda olemas ei oleks 😀

Kui koer ei suuda tasakaalus seista ühel või teisel põhjusel, siis see kajastub ka liikumises (ükskõik, kas tegu on näituseringis jooksuga, agilitys hüppele tõukega või SK-s asendivahetustega). Väga tihti võib olla liikumine meile visuaalselt keeruline jälgida, aga tasakaalust väljas seis võib väljenduda näiteks selles, et koer teeb ühele poole liikudes tihedamaid pöördeid kui teisele poole liikudes. Samuti võib koer joosta kergelt külg ees või ei taha jalgu sirutada nii palju kui võiks. Lisaks, kui teha raskeid võimlemis- või fitnessiharjutusi koeraga, kelle seisak on tasakaalust väljas ja ebaühtlane, siis ei suuda ta ka keerulisemaid harjutusi teha hea vormiga ja nihelemata, seega ei treeni harjutused enam vajalikke lihasgruppe ning ei täida oma eesmärki. Näiteks, kui koer toetub ühele tagajalale vähem kui teisele, siis jääb istuma minnes samuti üks jalg kehast kaugemale kui teine, sama kehtib lamamisel. Samuti on ebaühtlase seisakuga koeral väga raske teha näiteks sõnakuulelikkuse asendivahetusi ilma nihkumata. Hetkel tuleb silme ette ka olukord, kus nägin koera tegemas harjutusi tasakaalupadja ja oaga, kus koer pidi ristisuunal oale hüppama ja tegi seda sisulisel ainult ühe tagajalaga – väsides võib ka seisaku tasakaal kaduda ning välja tulla koera nõrgad küljed. Antud koer ei jaksanud enam oma mõlemale tagajalale võrdselt toetuda, mis oli näha ka hüppele eelnenenud seisus. Kuna ebaühtlane seis päädis halva vormiga harjutusega, siis oleks tulnud harjutus sealkohal lõpetada.

Pipi istumine

Meie võimlemine saigi alguse sellest, et sõnakuulelikkuses istus Pipi alati nii, et vasak tagajalg oli kehast natuke eemal. Samuti oli Pipil raske püsiistumist teha. See ei andnud mulle rahu ja asusin lahendust otsima ning jõudsingi koerte fitnessini. Selgus, et probleem ei olnud üldsegi mitte Pipi istumises vaid juba seis oli ebaühtlane (vt Pipi seisaku tagantvaate pilte üleval). Parandasime seisaku ja istumine muutus iseenesest ideaalseks. Sama on kehtinud väga paljude võimlemisõpilaste puhul.

Mis üldse põhjustab ebaühtlast seisakut? Kindlasti on palju koeri, kelle seisak ongi loomulikult väga ilus ja ühtlane. Mina näen ilmselt rohkem (pisi)muredega koeri ning väga vähe on trenni sattunud koeri, kelle seisakus ei olegi midagi, mille kallal nokitseda. Hetkel tuleb meelde 2 koera (nii kuskil 50-60 koera seast). Milleks pisiasjade kallal nokitseda? Selle pärast, et esmapilgul pisiasjana tunduv võib hiljem põhjustada oluliselt keerulisemaid murekohti raskemates harjutustes. Harjutuste vundament olgu tugev! Aga tagasi ebaühtlase seisaku levinumate põhjustajate juurde.

  • Ebasümmeetriline treening – näiteks kuulekusalad, kus koer teeb järjepidevalt ebasümmeetrilisi harjutusi nagu kõrvalkõnd, kõrvaletulek, ümber koonuste jooksmised ainult ühes suunas. Kui neid harjutusi ei tasakaalustata, siis on sisuliselt trouble brewing, kus koera üks külg on teisest oluliselt tugevamaks treenitud, kehakasutus on ebasümmeetriline ning tekivad täiendavad lihaspinged. Kõiki harjutusi, kus koera kehakasutus on ebasümmeetriline, tuleks harjutada sümmeetriliselt mõlemale küljele!!!
  • Koeral endal on tugev “käpalisus” ehk siis ta eelistab loomulikult teha harjutusi ühele poole või ühe külje käppadega. Üks eredam näide on see, et paljud koerad eelistavad näiteks kohapeal keerutada ühele poole või tagurdades astuda kõigepeal alati ühe ja sama jalaga. See on täiesti okei, kui koer eelistab teha harjutusi ühele poole, aga sellisel juhul peaksime me jälgima, et me ise suunaks teda kasutama ka teist kehapoolt nii, et mõlema külje lihased saaksid ikkagi enam-vähem võrdselt treenitud. Näiteks mina olen paremakäeline ja eelistan end hüppele tõugata parema jalaga, aga see ei tähenda, et lihastreeningus ma teengi harjutusi ainult parema käe ja jalaga vaid ikka peaksid harjutused ka vasaku külje lihaseid kaasama.
  • Kui koer kipub ebaühtlaselt seisma ning see ei ole seletatav käpalisuse või ebasümmeetrilise treeninguga, siis võib põhjus olla oluliselt keerulisem, näiteks kehaehituslik või märkamata jäänud vigastus. Kehaehitusest tulenevad liikumispiirangud (näiteks kui koer ei saa hästi sirutada end puusast või õlast) võib põhjustada lihaskasutust, mis ei ole võibolla kõige efektiivsem. Sama lugu on krooniliste tervisemuredega nagu düsplaasia või artriit, ning vigastustega. Kui koer väldib valu või ebamugavustunnet mingis piirkonnas, siis ta muudab oma kehakasutust nii, et see piirkond ei teeks talle valu. Täiesti mõistetav ju. Sealt aga tekibki olukord, kus koer kasutab ühte esi- või tagajalga rohkem kui teist, hoiab mõnda jalga kehast eemal või tagajalgu kõhu all ehk siis seisak ei ole enam tasakaalus. Kui selliste “pisiasjadega” trenni teha, ükskõik kas siis sporditrenni või pikemaid jalutuskäike, siis ei tasu imestada, et koer ei suuda harjutuste kriteeriume täita (ei tee tihedaid pöördeid, ei suuda stopp-kontakti teha, hüppab slaalomist välja, istub alati viltu jne) ning lõpuks tekivad kompenseerimisest tingitud täiendavad mured piirkondades, mis peavad valuliku piirkonna arvelt rohkem töötama. Kui kahtlustad kehaehituslikku muret või vigastust, siis tasub ortopeedi või füsioterapeudi jutule minna ja sealt edasi vaadata. Muide, siit tuleb ka seismise harjutuse üks oluline boonus välja 😉 : kui koer muidu seisab tasakaalus, aga üks päev enam ei seisa, siis tasub teda hoolikalt jälgida ja vaadata, ega tegu ei ole vigastusega.
Pipi seisak

Pipi on üldiselt väga ilusa ühtlase seisakuga koer (vasakul). Sügisel aga märkasin, et ta seisis kergelt alaselga küürus hoides (paremal) ning liikudes oli tagajalgade tõuge nõrgem. Selgus, et tal oli alaselja piirkonnas kerge lihasvigastus.

Ok, ma loodan, et ma teid nüüd päris ära ei ole hirmutanud 🙂 Ma tahan lihtsalt öelda, et koera seisak on väga oluline indikaator koera üldise füüsilise vormi ja keha tasakaalu kohta. Iga koera repertuaaris võiks olla seismise harjutus, sest 1) see treenib kere toetavaid lihaseid (proovi ise 30-60 seki liikumatult paigal olla – tuleb välja? Aga nüüd proovi nii, et seisad tasakaalupadjal!); 2) arendab kehatunnetust – tihti hakkavad ka muidu pigem ebaühtlast seisu harrastavad koerad harjutades aina ühtlasemalt seisma ning nende kehataju paraneb oluliselt; 3) on oluline indikaator murede tuvastamisel. Kui on huvi fitnessi või võimlemisega tegeleda, siis tuleks silmas pidada, et enne keerulisemate harjutuste tegemist peaks suutma koer tasakaalus varustusel seista, mitte sitsida, mitte hüpata, seista.

Kuidas seismist praktikas harjutada? Kasutasin videos Mirrut, kes ei ole päris nii pikalt koolitatud koer nagu mu teised seltsimehed ning seetõttu peaks tema meenutama natuke seda olukorda, mis lugejal endal kodus võib olla. Mirru on küll rahulik harjutaja, aga põhimõtted on samad nii rahuliku kui ka rahmeldava koera puhul. Võimlemisel ma eelistan sõnalisi käskluseid üldse mitte kasutada. Lihtsalt õige “vastus” toob koerale harjutuse asendis preemia ja “valele” vastusele järgneb vabastus ja uuesti proovimine või siis puhkus, kui “vale” vastus on tingitud väsimusest. Miks ma ei taha kasutada sõnalisi käskluseid? Sest sel juhul tunnen ma, et olen liigselt fokusseeritud koera käsu täitmisele ja mitte tema füüsilise vormi jälgimisele. Samas on võimlemise puhul just viimane oluline. Harjutusi tehes ma ei hoia peotäit maiuseid koera nina all ühes käes vaid enamus maiuseid on ühes käes, kust ma teise käega ükshaaval koera preemeerimiseks maiuseid võtan. Niimoodi ei hakka üldjuhul koerad umbropsu maiusekäe järgi liikuma ja sahmerdama.

Videos on ära toodud seismise progressioon: põrandal, esikäpad kõrgemal, tagakäpad kõrgemal, esikäpad padjal, tagakäpad padjal, kõik käpad patjadel. Esikäppade kõrgemale asetamine aitab viia rohkem raskust tagajalgadele, tagajalgade kõrgemale asetamine omakorda esijalgadele – koera harjutuste repertuaaris võiksid mõlemad variandid sees olla. Tasakaalupadja lisamine jällegi suurendab koormust sellele piirkonnale, mille all ebastabiilne pind on. Kõikide variantide puhul tuleks jälgida, et nii esi- kui ka tagajalad oleksid kõrvuti, selg võimalikult sirge nii pealt- kui ka külgvaates. Kas leiate videost üles, millises lõikudes Mirru ebaühtlaselt seisab? 😉

Meil oli progressioon küll ühe harjutussessiooni vältel, aga üldjuhul on koeral ikkagi vaja vähemalt paar harjutuskorda igal raskustasemel teha enne, kui edasi saab liikuda. Üldine reegel, mis mulle õpetati, ütleb: “Kui koer suudab praegusel harjutataval raskustasemel 3x 30 seki vaevata asendit hoida, siis võib raskustaset tõsta” ehk siis igal etapil tasub harjutust teha nii kaua kuni koer suudab vaevata 3x 30 seki (iga 30 seki järel on vabastus ja nii 3x) võimalikult heas tasakaalus seista ning alles siis liikuda järgmise etapi juurde. Tugev vundament on hea võimlemisvormi aluseks 🙂 Esimeseks etapiks on kestus, mis koer suudab põrandal tasakaalus ja liikumatult seista. Kahtluse korral võib alustada 3x 10 sekist ja tasapisi seda kestust tõsta. Seismist võiks harjutada alguses üks kord päevas ning minimaalselt 2-3x nädalas.

 

Head võimlemist ja olge muhedad 🙂

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s