Kus mu käpad on? Vol 2

Head uut aastat, armsad lugejad 🙂

Antud postitus on järg eelmisel nädalal tehtud postitusele “Kus mu käpad on? Vol 1”. Need postitused on näidisloeng koertekooli Kratt kutsikate sotsialiseerimiskursuselt.

Nii, eelmises postituses me rääkisime lühidalt, miks hea kehtatunnetus oluline on:

  • muudab lihastreeningu efektiivsemaks
  • tagab hea aju, närvisüsteemi ja lihaste omavahelise ühenduse
  • parandab lihaste reaktsioonikiirust
  • muudab tehniliste oskuste (nt kuulekuselementide) õppimise lihtsamaks
  • vähendab vigastusteriski

Sel korral jätkame kehatunnetuse teemal ning räägime sellistest olulistest asjdest nagu sobilik vanus kehatunnetuse arendamiseks ning kehatunnetust arendavad harjutused. Mõnusat lugemist 😉

Millises vanuses on oluline kehatunnetuse ja koordinatsiooni arendamisega tegeleda?

Loomulikult igas vanuses 🙂 Minu meelest ei eksisteeri üldse vanust, kui kehatunnetuslike harjutuste tegemine mõttetu oleks. Igas vanuses koerad saavad nendest harjutustest kasu. Küll aga on inimeste puhul leitud (koerte kohta ma ei tea, kas on samalaadseid uuringuid tehtud. Kui keegi teab, siis andke märku 🙂 ), et närvisüsteem on kehatunnetuse- ja koordinatsiooniharjutustele kõige vastuvõtlikum lastel vanuses 7-16 eluaastat (noorte sportlaste treeningust mitteteaduslikus võtmes on kirjutatud näiteks siin).

Veelgi põnevam on aga tõsiasi, et selles vanusevahemikus tegemata jäänud tööd ei ole võimalik täiskasvanud inimestel enam kuidagi kompenseerida ning sportlik sooritus on parem nendel noortel/täiskasvanutel, kes on kriitilises vanuses teinud just kehatunnetuse ja koordinatsiooni arendamiseks suunatud harjutusi.

Keskmise koera puhul oleks parim aeg kehatunnetuse arendamisega tegeleda vanuses 4-12 elukuud. Samas tasub meeles pidada, et kui parasjagu on kasvuspurt (nagu kutsikatel kipub olema, et üleöö on jalad või selg 2x pikemaks veninud), siis sel perioodil ei tasu uut motoorikat vajavaid harjutusi koeraga teha. Ja jah, selle pärast ongi antud loengu koht just kutsikakursusel 😉

Millised harjutused aitavad kaasa hea kehatunnetuse arengule?

Mitmete kutsikakoolide harjutuste kavasse kuuluvad tagurdamine, keerutamised, esi- ja/või tagakäppade asetamine eraldi pindadele. Sellised harjutused on väga kasulikud kehatunnetuse arendamisel, aga kas ainult nendest piisab? Siinkohal meenutan Vol 1 postitusest oma tõdemust, et kui ma ka tean, kus mu käed-jalad asuvad, siis see ei tähenda, et kehatunnetuslikult ma hea spordimaterjal veel oleks. Sportimiseks peaksin ma oma kehatunnetuse ja koordinatsiooni hoopis teisele tasemele viima kui mul igapäevaelus vaja on.

Millest siis koertega alustada?

  • See blogi ei ole koht, kus ma üldiselt koolitusmeetoditest räägiks, aga kui me räägime kehatunnetuse arendamisest, siis selles vallas on shaping üks mõnusamaid koolitusviise. Shapingu puhul on koer trennis aktiivsem pool, ta pakub erinevaid tegevusi ning õiged tegevused toovad talle preemia. Shapingu käigus muutub koer aina teadlikumaks oma erinevatest kehaosadest ning õpib neid teadlikult ja kontrollitult liigutama. Muidugi ei ole shapinguga alustamine just kõige lihtsam protsess, aga see on pingutust väärt 🙂
  • Takistusrajad on järgmine väga hea variant koera kehakasutuse arendamiseks. Siinkohal ei mõtle ma näiteks agilityrada vaid pigem erinevatest pindadest koosnevaid radu, kus on koeral võimalik näiteks üle lati astuda, tooli alt läbi roomata, üle kitsa või kõikuva pinna liikuda.


  • Tasakaaluharjutused on järgmine võimalus kehatunnetuse arendamiseks. Ei, mitte nii, et panna koer kohe väga ebastabiilsele pinnale, kus ta üritab end elueest paigal hoida – selliselt ei too harjutused mitte mingit kasu, sest koera keha on fokusseeritud eluks vajalike funktsioonide säilitamisele ja mitte teadlikule kehakasutusele. Tasakaaluharjutusi tuleb alustada tasa ja targu nagu me enamikes postitustes rääkinud oleme. Näiteks nendes samades inimlaste kehatunnetust ja kordinatsiooni puudutavates artiklites on räägitud selles vanuses ennekõike tasakaaluvahenditel seismisest ning seismisel tasakaaluga mängimiseks. Umbes-täpselt samamoodi nagu võimlemisel seismise harjutused 😉
  • Ja lõpuks minu lemmikud – targetite harjutused. Kusjuures need on neljandal kohal ainult selle pärast, et ma tahaks nendel pikemalt peatuda 😉 Targetiteks nimetatakse selliseid asju, millele koer saab oma erinevaid kehaosi vastu panna. Kõikvõimalikud targetiharjutused arendavad kehatunnetust, aga siinkohal vaatame ennekõike käpatargeteid ehk siis erinevaid objekte, kuhu koerad saavad oma käppasid asetada. See on natuke sarnane inimeste seltskonnamängule Twister, kus mänguplatsil peavad mängijad vastavalt juhtnööridele oma käsi ja jalgu erinevat värvi laikudele asetama.Targetite (ja kusjuures ka shapingu) põhimõtet demonstreerib siin üsnagi vanas videos Kino, kes kahjuks hiljuti lahkus meie hulgast. Mälestame teda siinkohal selle vahva videoga, kus ta väärikast vanusest hoolimata (videos oli Kino 10-aastane) võttis vaevaks õppida selgeks nii shapinguga õppimise kui ka üksikud käpatargetid. Siin videos on näha ka lihtsamakoelisemat shapingut – 1) kui Kino asetab parema esijala targetile (mis on siin videos kuumaalus), siis saab ta kliki ja maiuse; 2) kriteerium muutub ja klikk ja maius tulevad nüüd vasaku esikäpa targetile asetamise eest; 3) jällegi kriteerium muutub ja nüüd teenib kliki ja maiuse vasaku tagajala asetamine targetile; 4) viimasena harjutame parema tagajala asetamist targetile.

Miks on targetiharjutused nii meeletult võrratud?

Oh, millest küll alustada?! Targetiharjutustel on mitmeid suuri plusse:

  • Need ei vaja palju ruumi ja saab harjutada ka pisikesel pinnal siseruumis
  • Need ei vaja palju varustust – juba ainult 2 käpatargetiga saab teha väga laia ampluaa erinevaid harjutusi
  • Need ei vaja kallist varustust, targetiteks sobivad põrandast kergesti eristatavad esemed, nt kuumaalused, lillepotialused või spetsiaalsed tasakaalusiilid
  • Targetiharjutused võtavad päevas max 2-5 minutit ning peaksid sobituma ka kiireima graafikuga elustiiliga
  • Targetiharjutused on koerale vaimselt väsitavad (mistõttu on need eriti mõnusad teha hommikuti enne tööle minekut)
  • Targetiharjutused ei ole koera liigestele koormavad ning üldiselt sobivad need ka koertele, kellel on mingil (tervislikul) põhjusel parasjagu liikumine piiratud
  • Kui koeral on selge käppade asetamine erinevatele targetitele, siis harjutuste võimalused on piiritud – see on minu lemmik põhjendus 🙂

Kõige elementaarsem targetiharjutus, mis võiks olla IGA koera harjutuste repertuaaris, on käppade asetamine käpatargetitele. Seda tuleks harjutada nii esi- kui ka tagakäppadega ning koer peaks suutma targetitele astuda erinevatest suundades: külgedelt, tagurdades ning otse peale astumine.

Alltoodud videos näitame Boga (saage tuttavaks, meie pere noorim liige – hetkel 10-kuune austraalia lambakoer Mr Bo 🙂 ) esikäppade ja tagakäppade asetamist targetitele erinevatest suundadest. Kaetud on nii otsesuunas targetitele astumine, targetitele tagurdamine kui ka külgsuunas peale astumine.

See ei ole targetite õppes kõige lihtsam tase, küll aga on see miinimum, milleni iga kodukoer peaks jõudma. Selle harjutuse sooritamine tagab, et koer teab oma nelja käpa olemasolust, teab, kus need tema keha suhtes asetsevad ning suudab neid teadlikult liigutada erinevates suundades.

Kui me räägime aga sportkoertest (ka nendest, kes käivad näiteks matkamas või kord nädalas sporditrennis), siis nende harjutuste repertuaar peaks olema märksa laiem. Sasha Foster kirjutab oma raamatus “Canine Cross Training: Building Balance, Strength and Endurance in Your Dog”, et sportkoerte kehatunnetuse ja koordinatsiooniharjutused peaksid minema nii keeruliseks kui vähegi võimalik. Siinkohal ei ole mõeldud ohtlikuks või koera jaoks ülemõistuse raskeks, pigem tuleb järkjärgult harjutuste tehnilist raskusastet tõsta – liigutused kiiremad, täpsemad ja puhtamad; liigutuste mustrid keerukamad.

Kõige elementaarsem tase on see sama videos näidatud esi- ja tagakäppade käppade asetamine targetitele. Kui see on selge, siis saab hakata tehniliselt järjest keerulisemaid harjutusi tegema. Näiteks teha targetid järjest väiksemaks, hea motoorika puhul proovida saada kiiremaid liigutusi, varieerida harjutuse rütmi, lisada erinevaid liikumismustreid, kombineerida jõuharjutused koordinatsiooniharjutustega. Targetid pakuvad selleks lõputult võimalusi. Nagu inglise keeles öeldakse – The sky is the limit

Kui me võtame konkreetselt Bo näite siit videost, siis tema puhul peame me enne harjutuse raskemaks tegemist veel natuke lihvima targetitele astumise täpsust, seda eriti külgsuunas. Selle oskuse lihvimiseks on mul tagataskus mitmeid nippe 😛 Kui külgsuunas targetitele astumine tuleb juba sujuvamalt, siis plaanin ma hakata lisama nii esi- kui ka tagakäppade alla targeteid, et Bo peakski tegema mitu külgsuunas sammu targetitel. Samuti hakkame me lähiajal harjutama küljetargeteid, st ühe külje käppade asetamist targetitele ning üritame saavutada soravuse just esi- ja tagajala võimalikult korraga targetitele tõstmises. Igal etapil tuleb meeles pidada, et eesmärk ei ole ainult käppade asetamine targetitele, vaid kindlate liigutuste tegemine käppade targetitele asetamiseks. Näiteks ei ole suurt tolku koordinatsiooniharjutustest, kus koer hüppab kaks tagajalga korraga targetitele – me tahame, et need jalad oleksid võimelised eraldi targetitele astuma. Aga see kõik on juba pikem teema 🙂

Kokkuvõte

Meie loodud tingimustes jääb üldjuhul koeral kehatunnetuse loomulikul teel arendamiseks võimalusi vajaka ning seetõttu peame ise natuke rohkem pingutama. Hea kehatunnetus tagab lihaste efektiivsema töö, parandab lihaste reaktsioonikiirust ning muudab koerale enda kehas elamise oluliselt mõnusamaks. Seeläbi väheneb ka vigastuste risk ning koeral on sporditrennides tehnilisi oskuseid oluliselt lihtsam omandada.

Koerte kehatunnetuse arendamine peaks kindlasti kuuluma meie ühise elustiili juurde. Ükskõik kas tegu on kodu- või sportkoeraga, talle tulevad kehatunnetuse arendamise harjutused igal juhul kasuks, lihtsalt eesmärgid määravad ära taseme, milleni peaksime oma koera treenima.

Igati väärt asi, kas pole?! 🙂

Olge muhedad ja head harjutamist 🙂

 

Kel on rohkem huvi käpatargetite kasutamise vastu kehatunnetamise ja koordinatsiooni arendamiseks, siis olete vägagi oodatud kursusele “Kus mu käpad on?”. Uus kohalkäimise kursus algab jaanuari teises pooles Tallinnas, online formaadis on kursusel võimalik osaleda aprillis 🙂 Kursustele saate registreeruda siin: https://pipfit.ee/tule-trenni/

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s